Tuesday 4 April 2017

Natuke TIKist

Koolivalik on kindlasti oluline. TIKi puhul tuleb eraldi teha ka õppesuuna valik ning teadmata, mis on IB ja RÕKi vahe ning eelised, on see tõesti raske. Samuti tuleb arvestada sellega, et kui sa ei saa IBsse, siis peab valima, kas sa tahad jääda meie kooli RÕKi. Muidugi võib alati kooli vahetada, aga see võib sinu kohta tulevikus küsimusi tekitada ning kohe kindlasti pole TIK hea kool ainult IB suuna pärast.


Kui tuled meie kooli, pead arvestama, et ka lisaks koolitöödele oodatakse sinult ka midagi enamat kui häid hindeid. Samas ei maksa sellest hirmutatuna tunda, sest need pole ainult mingid suurepärased tulemused olümpiaadidel või huvialas -- piisab sellest, kui sa oled valmis oma mugavustsoonist välja astuma. Samuti on TIKil ka traditsioonid, mis toovad kaasa ka lisaülesanded, näiteks G1 (10.klass) korraldab sõbrapäeva, G2 lõpuballi ja kella ning G3 õpetajatepäeva. Samuti on meil huviringid nagu koor, TIK TV, ENQU jm, tegevusi pakuvad ka klassijuhatajad ning lennupõhise süsteemiga jutukaaslastest puudu ei tule. Nagu igal pool mujalgi, on ka meil siin miinuseid ning nendega tuleks kindlasti arvestada, enne kui TIKi tulla. Näiteks tuleb teada seda, et koormus on suurem ning seetõttu stressi võib koguneda kuhjaga, järeltöid saab teha perioodi lõpus (meil on 5 perioodi, vaheaeg on umbes iga 7 nädala tagant), TIKi gümnaasiumis saab ainult laia matemaatikat õppida ning valikaineid on võrreldes teiste koolidega vähem.


Katsetele järgnevad vestlused on väga erinevad. Kui oled TIKis juba õppimas on sinu vestlused üpris lihtsad. Vestlusel on tõenäoliselt sinu klassijuhataja ja paralleeli klassijuhataja, õppedirektor ja võib-olla direktor. Kaks aastat tagasi oli meil vähemalt nii. Enne vestlusele minekut mõtle lihtsalt oma vigadele ja ka oma plussidele ning ürita jääda rahulikuks, sest pigem on tegemist tea party’ga.


Kui tuled vestlustele kuskilt mujalt, siis on vestlused natuke raskemad, aga üldised soovitused on siiski samad. Ole sina ise, jää rahulikuks ja ära poe, sest õpetajatele see ei meeldi. Samuti ole alati valmis rääkima, aga ära teistele vahele sega, sest see on ka tulevikus oluline.  Vestlus ise on koos 5 teise õpilasega. Vestlus toimub kahes osas, esimene osa on inglise keeles. Seal pead end tutvustama ja lugema ette ühe lõigu ingliskeelset teksti ning hiljem seda tõlkima. Teine osa toimub eesti keeles, selle osa jaoks peaksid teadma, mis maailmas toimub, nii et tark oleks lugeda enne kohaleminekut uudiseid. Väljast tulijate vestlustel on kohal ka tulevased inglise keele ja Inglise ning Ameerika kirjanduse õpetajad ning nad teevad teie jaoks vestluse mugavaks, sest nad viskavad nalja ning on sõbralikud.


Räägib IB õpilane Anna:

Kõige rohkem meeldib mulle IBs see, et kuna õppeaineid valitakse huvi järgi, siis on tunnis enamik õpilasi motiveeritud, mistõttu pannakse tunnis tähele ja õppida on mõnus. Samuti on paljudes tundides keskne osa arutelul, sest põhiosa tuleb suuresti ise kodus selgeks teha. See tähendab seda, et tunnis keskendutakse rohkem õpitu rakendamisele kui migite faktide pähetuupimisele. Muidugi ei ole see 100% igas aines nii ja kuna IB on ennekõike diplomiprogramm, siis tuleb linnukese kirja saamise mõttes käia läbi palju selliseid detaile, mis ehk ei tundu alati vajalikud. Näiteks bioloogias pead sa teadma täpselt kindlaid viise, kuidas tüvirakke kahe haiguse ravis kasutatakse, sest suure tõenäosusega on eksamites mingi sellekohane küsimus ja selle peatüki eesmärkidesse on see kirja pannud. Ehk siis kuigi sa saad valida oma lemmikaineid, õpetatakse neid õpiväljundite raamides ja kohati tundub, et eelkõige drillitakse sind eksamiks. Siiski on tunnid huvitavad ja õpetajad hoolivad ning tähelepanelikud, sest isegi kui mingi osa on ettekirjutatud ja tüütu, siis ennekõike on iga aine loodud sütitama huvi antud valdkonna vastu.


Teine asi, mis mulle meeldib on see, et  saan oma aega ise jagada, käia vabadel tundidel raamatukogus õppimas ja  päeva keskel trennis.  See on andnud mulle võimaluse tegeleda asjadega siis kui tuju tuleb (noh, mitte alati, tähtajad ikkagi eksisteerivad) ja lükata edasi asju, millega nii kiire ei ole. Ilmselt teisel aastal see nii ei tomiks, sest on kiire ja eksamiteks tuleb ka ette valmistuda, aga praegu on mu graafik väga paindlik. Siiski võib juhtuda, et sa saad halva tunniplaani (nt tund-kaks pausi-tund-kolm pausi-tund) ja kui mõni tund ära jääb, teeb see päeva ebamugavalt katkendlikuks. Näiteks mul on esmaspäeval kolm tundi, aga teisipäeval 9, kõik HLid järjest, mis ei ole muidugi maailmalõpp, aga vahepeal soovin, et mu nädalakoormus oleks ühtlasemalt jaotunud. Lisaks jääb see tunniplaan samaks pea kogu aasta vältel, mistõttu kevadeks muutuvad nädalad hästi rutiinseks ja sarnaseks. Samuti tekivad IBs päris kiiresti sõprade grupid, kellega sul suurem osa tunde ja vabu tunde koos on. See aga tähendab seda, et teisi klassikaaslasi sa koolis eriti ei näe, mistõttu võivad su 10. klassi sõbrad natuke kaugeks jääda.

Samas lõpuks pole minu jaoks tegelikult vahet, kas valida RÕK või IB, sest see oleneb palju inimtüübist ja sellest, millise profiiliga haridust sa soovid. Näieks IBsse sobivad inimesed, kes teavad, milliseid aineid nad tahavad ja neil on mingi kujutus sellest, mida nad ülikooli õppima lähevad. RÕK annab sulle aga kõikidest maailmatest midagi ja kooli lõpuks on sul suures osas ikkagi kõik uksed lahti. IB on oluliselt kontsentreeritum ja keskendubki teadlikult mingitele ainetele teatud gruppidest, et oleksid oma ülikooliõpinguteks teatud erialadel valmis. Loodan, et see aitab sul otsustada, kas IB on sinu jaoks!


RÕK
IB
  • Rohkem aineid: kasulik, kui ei tea, mida õppima minna või kui IBs pakutavad ained ei anna sulle vajalikku kombot kuhugi ülikooli minekuks
  • Valid täpselt need ained, mis sulle meeldivad
  • Eestisse jäämise puhul pole mõtet IB programmi võtta, sest RÕKis saad väga head laiad baasteadmised
  • Õpilased on tundides motiveeritumad, sest kõik päriselt tahavad seal olla
  • Väga palju on kirjandust: kui see sind huvitab, siis on see üks suur pluss
  • Grupid väiksemad, saad õpetajalt palju rohkem küsida
  • Suurem klass, kogu aeg samade inimestega koos. See suurendab kindlasti klassivaimu.
  • Välismaa ülikoolide promo on rohkem, käiakse rääkimas, loengud
  • Eksameid on vähem: kui sa tead, et eksamistress pole sinu jaoks, on RÕK kindlasti parem
  • Päev on paindlik, sest 24 õppetundi nädalas
  • Vahelduvus: IBs on 2 aastat järjest samad ained, RÕKis on iga periood uudis, mis juhtuma hakkab.

  • Alati on neid inimesi, kes arvavad, et sa ei ole nii tark kui sa RÕKis käid. Mõnikord käib see sulle närvidele, aga hiljem saad aru, et see on nende endi ebakindlus. Kohati õhkub seda ka koolilt endalt, aga see on paratamatu, kui oled koolis, kus on kaks eraldi õppesuunda.

  • Reaalained on võrreldes keeltega üpris madalal tasemel

  • Pikad päevad: kui tunniplaan on kehv siis võid avastada ennast 8-5 E-R koolis istumas, aga ära muretse. Pigem palveta, et järgmisel perioodil oleks parem tunniplaan.

  • Pakkumisel on ainult lai matemaatika

  • Valikaineid pole nii palju kui teistel koolidel

  • Huviringe on võrdlemisi vähe, aga see annab plusspunkte kui oled ise aktiivne ja ise midagi korraldad.

RÕK ei takista sind välismaale minemast, nt mõni UK ülikool nõuab keskmist hinnet 4.5, võib küll vaja minna lisa teste, aga sama võib olla ka IBga


Monday 3 April 2017

Kalendrilaulud ja Tormis



Veljo Tormise rahvamuusikatsükli ,,Kalendrilaulud” kaks kontsertetendust toimusid 15. märtsil Tallinnas Estonia kontserdisaalis ning 16. märtsil Tartus Vanemuise kontserdimajas. Teose kandsid ette Tütarlastekoor Ellerhein ja Eesti Rahvusmeeskoor, dirigendid olid Ingrid Kõrvits ning Mikk Üleoja. Kontserdil olid ka kaks lavastajat - Anne Türnpu (Eesti Muusija- ja Teatriakadeemia) ja Eva Koldits (Teater NO99).


17353596_1354823951220975_1083742067305662296_n.jpgTsüklis on viis osa, mis räägivad eesti rahvakalendri tähtpäevadest - Mardilaulud, Kadrilaulud, Vastlalaulud, Kiigelaulud ja Jaanilaulud. Neist viimaseid esitasid Ellerhein ja RAM ühtse segakoorina, Mardi- ja Vastlalaule laulis RAM üksi ning Kadri- ja Kiigelaule esitas Ellerhein. Viis osa teevad kalendriaastale ringi peale, minnes pimeduse ajast valguse poole, talvest suve poole.

Kontsertetenduse  lavastajad Türnpu ning Koldits olid ära teinud suure töö, sest tervele tsüklile oli juurde lisatud liikumine, valgustehnika, kostüümid ning erinevad heliefektid, mis toetasid jutustatavat lugu ning sidusid selle ühtseks tervikuks. Lisaks mängiti kontserdisaali välimusega, kord pandi Kadrilaulude ajal lava ette valge eesriidena pitsiline kardin, Vastlalaulude ajal aga paigutati lava astmetelt saali vastaskülje rõdule värvilistest lintidest linad. Need sümboliseerisid Kiigelaulude ajal kiike ning Jaanilaulude ajal toimunud heinaajal heina, mille Ingrid Kõrvis siis ka läbi lõikas. Lisaks olid Ellerheina lauljatel Kadrilaulude ajal käes valgetest linadest kokku keeratud lapsed, millel oli pimedas saalis valguse andmiseks sees pisike põlev taskulamp. Lavaline liikumine oli kooskõlas lauldava muusika ning tekstiga, pimedamal kalendriajal oli saal pime ning esineja jäi rohkem anonüümseks ning suvisemate laulude ajal toodi saali valgust ning koor liikus lavale.
17353441_1354824521220918_3731860185315722737_n.jpg
Üldiselt jäi peaaegu välja müüdud kontserdi publik sündmusega rahule ning kuulda oli ainult positiivset tagasisidet. Klassikaraadio saates Helikaja arutati “Kalendrilaule” koos Valter Soosalu, Priit Põldma ning Saara Nüganeniga. Ka nendele meeldis programm ning Priit Põldma lahkus saalist lootuse tundega, öeldes, et “kuigi sügis tuleb igal juhul jälle, siis ilmselt ta ei jää
igaveseks”. Saara Nüganen sõnas, et lavastus oli terviklik, nõustudes Soosalu öelduga, et etenduses
sai täis sümboolselt öeldes nii aasta- kui ka eluring.




Lisaks mainisid paljud kuulajad, sealhulgas Ingrid Kõrvits, Mikk Üleoja ning Ellerheina hääleseadja Vilja Sliževski, et suur osa, mis elamust mõjutas, ei olnud mitte laval toimuv liikumine, valguse mäng või koorilaul ise, vaid just Veljo Tormise 1966. aastal kirjutatud muusika, mis oli
17352460_1354825214554182_801602063465050503_n.jpgNüganeni sõnul “täis väge ning saalist lahkudes lahkus publik koos selle väega”.
Kiideti ka koorilauljate võimet lavastusega kohaneda - koorilaul ei ole ju tants või näitlemine, kuid just seda kiideti etenduse puhul heaks. Lavastajad kiitsid ise ka lauljate professionaalsust ning vokaalset võimet liikudes või tantsides laulmise kvaliteeti säilitada. Lisaks kiideti publiku kaasamist lavastusse ning traditsioonilise publiku ja esineja vahelise piiri lõhkumist. Sinna juurde toodi näide, et regilaul, millel ,,Kalendrilaulud" põhinebki, ise koosneb kontseptsioonist eeslaulja + koor, selles kontsertetenduses olid eeslauljaks Ellerhein ning RAM ja kooriks oligi justkui publik.
Enim toodi välja seda, et lavastus tõi nii publikus kui esinejates välja teatava seose vanarahvaga ning rahvakalendriga, ühtsustunde olnud aegadega. Selle etenduse läbi astuti kontakti oma esivanematega, kes algselt kadrid ja mardid ju olidki. Peale selle kiideti, et naisi ning mehi kujutati lavastuses võrdsetena - nii naistel kui meestel oli oma vägi, mida nad vastavalt ära kasutasid.
Lavastust võeti rahva seas vastu positiivsete emotsioonidega ning oldi rahul esinejate tehtud tööga. Lisaks kiideti lavalist kujundust, liikumist, heli- ning valgustehnikat, mis kõik sidus Tormise muusika ühtseks tervikuks kokku. Publikule meeldis kuulaja ja esinejavahelise piiri lõhkumine, mis tegi etenduse tänapäevasemaks ning uudsemaks.
Kui on soovi Tormise “Kalendrilaule” uuesti kuulata, on selleks võimalus 22. Aprillil Tallinn2017 Rahvusvahelise Koorifestivali lõppkontserdil! 17352550_1354826094554094_7210044078183599611_n.jpg
Liisa

Kalender